en
Feedback
Telegram.ee

Telegram.ee

Open in Telegram

SÔltumatu uudistekanal paljastamas koroonapettust ja muid valesid!

Show more
The country is not specifiedNews & Media49 096
970
Subscribers
No data24 hours
+17 days
-1030 days
Posts Archive
đŸ”„ILUSAT SUVIST PÖÖRIPÄEVA! Paljud pööriaja-traditsioonid vĂ”ivad tĂ€napĂ€eva inimesele tunduda pelgalt romantilise folkloorina, kuid nende taga peitub sageli ĂŒllatavalt praktiline tarkus. Toome allpool vĂ€lja: - levinumad pööriaja kombed; - 5 pööripĂ€eva rituaali, mida vĂ”id proovida juba tĂ€na Ă”htul; - milliseid ravimtaimi jaaniajal korjati. https://www.telegram.ee/ajaviide/pooripaeva-vagi-vanad-suvised-rituaalid-ilu-tervise-ja-heaolu-toetuseks

Kui nahavĂ€hi pĂ”hjustaja on eelkĂ”ige UV-kiirgus, siis vĂ”ib ju eeldada, et selle vĂ€hiliigi esinemissagedus on kĂ”rgem ekvaatorile lĂ€hemal vĂ”i mĂ€gedes – Keenia, Tiibeti ja Ć veitsi elanikud peaksid massiliselt kannatama nahavĂ€hi kĂ€es. Statistika nĂ€itab aga hoopis vastupidist: kĂ”rgmĂ€gedes elavad inimesed kannatavad vĂ€ga harva vĂ€hi kĂ€es. MĂ”eldes, et pĂ€ikesevalgusega kohanemiseks ja sĂŒmbioosis elamiseks on inimesel olnud aega kordades rohkem aega kui pĂ€ikesekreemide ja pĂ€ikeseprillidega veedetud mĂ”nikĂŒmmend aastat, siis on loogiline esitada kĂŒsimus, et ehk oleme pĂ”hjuse ja tagajĂ€rje seose loonud ekslikel eeldustel? Kas pĂ€ikesekreemid ja pĂ€ikeseprillid ikka kaitsevad vĂ€hi eest vĂ”i vĂ”ib neid seostada hoopis vĂ€hi soodustamisega? PS! Kas teadsid, et helioteraapia ehk pĂ€ikesevalguse kasutamine osana ravireĆŸiimist oli enne 1930-ndaid Euroopas tunnustatud raviviis. Loe pikemalt artiklist! PPS! Mitte ĂŒkski asi ei ole enam tervislik, kui sellega liialdada – see kehtib ka pĂ€ikese kohta. https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/paikeseprillide-ja-kreemide-pohjuseta-kasutamine-voib-kasu-asemel-kahju-tuua

Meditsiini ajalugu on alati lĂ€bi pĂ”imunud "alternatiivse meditsiini" ajalooga: iga uus idee, teooria ja ravimeetod pĂ€rineb vĂ€ljastpoolt "tavameditsiini" konventsiooni. Lugusid lĂ€bikukkunud pĂŒĂŒetest tuua alternatiivseid mĂ”tteid peavoolumeditsiini on palju, ĂŒks nendest on lugu Dr. Royal Rife'ist ja tema leiutatud vĂ€hiravist. https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/mahavaikitud-vahiravi-royal-rifei-valguskiire-seadeldis

AntotsĂŒaniin on taimedes leiduv flavonoidide gruppi kuuluv bioaktiivne komponent, mis toimib kehas tĂ”husa antioksĂŒdandina. AntotsĂŒaniinid kaitsevad nĂ€rvirakke, vĂ”itlevad pĂ”letiku vastu ning neil arvatakse olevat isegi Ă”rn valuvaigistav toime. https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mis-on-antotsuaniin-ja-miks-seda-sooma-peaks

ERR kirjutas eile, et endine kaitsevĂ€e juhataja Martin Herem hakkab Tartu Ülikoolis tĂ€itma 2026/27. akadeemilisel aastal vastloodud tulevikumĂ”tte professori ametikohta. KĂ”nekalt on artiklit illustreerima pandud pilt, kus Herem kannab kaitsevĂ€e vormirĂ”ivastust, kuigi mees siirdus juba paar aastat tagasi tööle sĂ”jatööstusesse, kus tal on vĂ”imalus endise siseringi ja kahtlemata ka riigisaladustele ligi pÀÀsenud tippametnikuna riigihangete pirukast parimad palad napsata. Veelgi enam paneb kulmu kergitama ĂŒlikooli selgitus, et tulevikumĂ”tte professuuri ellukutsumise kaudu "soovib ĂŒlikool tugevdada oma rolli VABA MÕTTE ja teadmuspĂ”hise arutelu keskusena ning siduda akadeemilist teadmust nende inimestega, kes on OMA TEGEVUSEGA mĂ€rkimisvÀÀrselt kaasa aidanud VABA MAAILMA VÄÄRTUSTE hoidmisele ja edendamisele." Vabandust, aga kuidas kĂ€ib "vaba mĂ”te" ja "vaba maailma vÀÀrtuste hoidmine" kokku mitu aastat kestnud vaktsiinisunniga, mida Herem oma eelmisel ametikohal tuhandete inimeste peal rakendas? https://www.telegram.ee/arvamus/inimoigusi-rikkuv-vaktsiinisund-kui-tuleviku-eeskuju-heremist-saab-tartu-ulikooli-esimene-tulevikumotte-professor

Avalikkus pommitatakse lakkamatult hoiatustega nakkushaigustest tulenevate eksistentsiaalsete ohtude kohta. Kusagil kaugel levib taas uus haiguspuhang – seekord vĂ”ib see olla lausa Haigus X! "Ja selle vastu pole vaktsiini!“ Kuidas on inimkond sellisel juhul ĂŒldse tĂ€naseni ellu jÀÀnud, vĂ”iks kĂŒsida. Noorte ja keskealiste inimeste sulgemine kodudesse, nende ettevĂ”tete kahjustamine ning seejĂ€rel vaktsineerimise esitamine ainsa teena tagasi “vabaduse“ juurde oleks olnud 1969. aasta Woodstocki ajal vĂ”i isegi 1999. aastal mĂ”eldamatu. See oleks tundunud liiga ilmselgelt autoritaarne ning inimestel olid tollal veel vĂ€rskelt meeles 20. sajandi keskpaiga Euroopa kogemused. 2003. aasta SARS-i puhang muutis olukorda, avades uusi investeerimisvĂ”imalusi, ning sellele jĂ€rgnes ulatuslik töö kĂ€itumisteaduslike meetodite arendamisel. Avalikkuse ja meedia ettevalmistamine jĂ€tkus linnugripi, seagripi ning Hollywoodi nakkushaiguste-teemaliste filmide kaudu. SeejĂ€rel saavutas COVID-19 midagi, mis oli varem nĂ€inud vĂ”imatu. TĂ€naseks on vĂ€lja kujunenud terve tööstusharu, mida rahastavad maksumaksjad ning mille ĂŒlesanne on neis samades maksumaksjates hirmu tekitada ja neilt veelgi rohkem raha vĂ€lja meelitada. See mudel on lihtsalt liiga ahvatlev, et sellest loobuda vĂ”i lasta realismil sellele takistuseks saada. Meie liik vĂ”is kĂŒll sadu tuhandeid aastaid ilma Pfizerita hakkama saada, kuid nĂŒĂŒd ei saa see selle vaatenurga kohaselt enam vĂ”imalik olla. https://www.telegram.ee/maailm/jargi-raha-pandeemiahirmu-ohutamisest-on-saanud-kasvav-toostusharu

VAATA JÄRGI! PĂŒhapĂ€eval toimunud mastemindil vastas toimetuse kĂŒsimustele legendaarne kirjanik ja vandenĂ”ude uurija JÜRI LINA, kes rÀÀkis nĂ€iteks: - oma sĂŒgisel ilmuvast esimesest mĂ€ngufilmist; - tervisesaladustest; - oma uurimismeetoditest; - Kuul kĂ€imise pettusest; - poliitikamĂ€ngudest. Vastuse said muuhulgas lugejate kĂŒsimused nagu: - Mida te arvate Euroopa riikides toimuvast sĂ”jaga hirmutamisest? - Kuidas seletate perekond Helmede ÀÀrmuslikku Iisraeli-meelsust? - Kuidas teie nĂ€ete Eesti tulevikku lĂ€hima 10, 50 ja 100 aasta pĂ€rast? Kas midagi positiivset on ka oodata? jpt. https://www.telegram.ee/nwo/jarelvaatamine-telegram-mastermind-26-kusimustele-vastab-juri-lina

EttevĂ”tja Heiki Hallik kirjutab Postimehes, et “Rail Baltica avaliku kommunikatsiooni usutavus kadus ammu. Öelge ausalt vĂ€lja, mis seis on“. Ta toob vĂ€lja lĂ€bi aastate Ă”hus olnud hoiatusmĂ€rgid ja nendib, et kasu on sellest olnud neile, kes on Rail Baltica sĂŒsteemi osaks. LĂ”petuseks kĂŒsib ta, et kas kellelgi on piinlik? “See kĂŒsimus ei ole ainult poliitikutele. See on ka neile, kes seda projekti juhivad, nĂ”ustavad, mĂŒĂŒvad ning sellest tööd ja tulu saavad. Kas tekib hetk, kus inimene vaatab peeglisse ja ĂŒtleb: jah, see on lĂ€inud liiga kaugele?” https://www.telegram.ee/arvamus/ettevotja-nouab-ausust-rail-baltica-avaliku-kommunikatsiooni-usutavus-kadus-ammu

Kas siis, kui "omad" teevad terrorit, peame seda JÄLLE nimetama hoolimiseks? Vanasti oli Eestis lihtne elada. Kui sa ei tahtnud osa saada peavoolu mĂŒrast, siis lihtsalt panid teleka ja raadio kinni ning Postimeest/Delfit ei lugenud. Aga alates umbes koroonapettusest me elame reaalsuses, kus meil pole vĂ”imalik ka parima tahtmise juures hirmupropagandast mitte osa saada. /---/ Eesti 2026. aasta kaitsekulutused on 2,4 miljardit eurot. Kusjuures vaid 2 aastat tagasi oli see number poole vĂ€iksem. Kas keegi tĂ”siselt tajub, et ta on nĂŒĂŒd kaks korda rohkem kaitstud? Uuringud nĂ€itavad selgelt Eesti inimeste turvatunde kahanemist. /---/ NĂŒĂŒd jĂ”uame kĂ”ige olulisema punktini. Kindlasti oled kuulnud termineid nagu "cui bono?“ (kes sellest kasu saab) ja "follow the money!“ (jĂ€lgi raha). 2025. aastal kulutasid maailma riigid kaitsekulutustele kokku ligi 3 triljonit dollarit. Kas sa oled kunagi mĂ”elnud, et huvitav mitu triljonit veel oleks vaja kulutada, et sĂ”jad ja sĂ”japropaganda Ă€ra lĂ”petada? Juhul, kui sa oled sellele mĂ”elnud, siis sa oled tĂ”enĂ€oliselt jĂ”udnud jĂ€reldusele, et eesmĂ€rgiks ei olegi sĂ”dasid Ă€ra lĂ”petada. https://www.telegram.ee/arvamus/kuidas-eesti-valitsus-kaitseministeerium-ja-peavoolumeedia-teenivad-putini-huve

Keha hapnikuga rikastamisel omandab see paremini vitamiine ja mineraale, valgete vereliblede osakaal tĂ”useb ning lĂŒmfisĂŒsteem saab ergutust. VĂ€ljahingamisel vabaneb keha mĂŒrkidest vereringes, mistĂ”ttu siseorganid saavad vĂ€rskendust ja mĂ”istus muutub klaariks. Erinevad hingamistehnikad varieeruvad paarist sĂŒgavast hingetĂ”mbest enne sööki kuni keerukamate praktikateni. LĂŒlitades mĂ”ne pranayama tehnika oma igapĂ€evarutiini, teeme me sellega suure teene oma kehale ja meelele. https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/iidne-hingamistehnika-puhastab-keha-lisab-elujoudu-ja-alandab-kaalu

Lisaks sellele, et maasikad sisaldavad kasulikke mikroelemente ja vitamiine, saan nendega ka tĂ”husalt hambaid valgendada. Maasikad sisaldavad Ă”unhapet, mis on suurepĂ€rane plekieemaldaja ning toome siinkohal vĂ€lja kaks erinevat viisi nendega hammaste valgendamiseks: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/maasikas-maitsev-vitamiinipomm-millega-saab-ka-hambaid-valgendada

JUBA SEL PÜHAPÄEVAL! 14. juunil kell 14.30 vastab Telegrami toimetuse ja lugejate kĂŒsimustele otse-eetris legendaarne eesti kirjanik, publitsist, muusikaprodutsent ja filmireĆŸissöör ning vandenĂ”ude uurija JĂŒri Lina! Loomulikult saavad Telegrami liikmed videokohtumist hiljem ka jĂ€relvaadata. https://www.telegram.ee/nwo/juunikuu-telegram-mastermindil-vastab-lugejate-kusimustele-otse-eetris-juri-lina

AI LOODUD VAKTSIIN, MIDA POLE VAJA SÜSTIDA. Jah, see ei ole teadus. See on kalkuleeritud eskalatsioon pikaajalises pettuses,
AI LOODUD VAKTSIIN, MIDA POLE VAJA SÜSTIDA. Jah, see ei ole teadus. See on kalkuleeritud eskalatsioon pikaajalises pettuses, mis tugineb viirusevalele, vaktsiiniĂ€rile ning kontrollitud, haige ja sĂ”ltuva elanikkonna sĂŒstemaatilisele kujundamisele Agenda 2030 raames. Otsus brĂ€ndida toodet kui "AI-poolt disainitut” ei ole tehnoloogiline lĂ€bimurre. See on teadlik psĂŒhholoogiline operatsioon. https://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/ai-disainitud-universaalne-koroonavaktsiin-progressiks-maskeerunud-taielik-kontroll

EV valitsus tÔestab pidevalt, et 11 aastat tagasi Telegramis ilmunud artikkel peab ajahambale vastu. https://www.telegram.ee/maailm/statism-kui-maailma-ohtlikem-religioon

KLIIMAMINISTEERIUMI IDEED LÄHEVAD AINA "PAREMAKS": ministeerium kaalub ĂŒhisveevĂ€rgita majade mĂŒĂŒgi keeldu, et sundida kinnisvaraomanikke liituma reo- ja joogivee sĂŒsteemidega, kirjutab Postimees. Leht toob vĂ€lja, et suurliitumise eesmĂ€rk on saada Euroopa Liidult toetusraha, umbes 320 miljonit eurot. Tundub, et vahendeid ei valita ja nĂŒĂŒd on propagandaks kasutusele vĂ”etud sama loogika nagu 5 aastat tagasi ĂŒhe teise kriisi keskmes: kui sina end “haiguse” vastu ei vaktsineeri, siis sa oled ohuks inimmassile, kes on selle vastu vaktsineeritud. Sina, sĂ”ltumatu majaomanik, oled sĂŒĂŒdi, et sinu maksurahast elatuv riik ei suuda end majandada? Nimelt hakkavad kliimaministeeriumi hinnangul veetaristu vananemise tĂ”ttu lĂ€hikĂŒmnenditel sagenema rikked ja veekatkestused. Probleemi lahendamiseks on vaja suuri investeeringuid, mis omakorda avaldavad survet veehindade tĂ”usule. Ja mis vĂ”iks olla parem, kui survestada iseseisvaid majaomanikke, et nad aitaksid oma iseseisvusest loobumise lĂ€bi riigil saada Euroopa Liidu miljoneid. Kuigi ministeerium ĂŒtleb, et see aitab vee hinda kontrolli all hoida, on Postimehe hinnangul oodata vee hinnatĂ”usu. https://www.telegram.ee/eesti/riik-soovib-et-sa-ei-saaks-ise-hakkama-kaalumisel-on-uhisveevargita-majade-muugi-keelamine

Dokumentaalfilm "The Lives of the Amish in the U.S.“ kirjeldab, kuidas "kohtumine amiĆĄitega on nagu ajas tagasi rĂ€ndamine“ ja miks vĂ”iks see tĂ€napĂ€eval olla vĂ€ga tark samm. Nimelt jĂ€tab toetumine tĂ€napĂ€eva mugavustele ja tehnoloogiale meid sĂŒsteemi kokkuvarisemise korral uskumatult haavatavaks, samas kui amiĆĄite valmisolek ja leidlikkus kaitseb nende autonoomiat ja vabadust. https://www.telegram.ee/maailm/dokfilm-mida-on-meil-oppida-amisite-elust

Umbrohust toitumine on sellel aastal oma tĂ€istuurid ĂŒles saanud, tuleb vaid peale passida, et Ă”iget aega maha ei maga. Kuid metsas ja niitudel on ka palju muid juurikaid, lehti ja Ă”isi mida tervise kosutamiseks kappi varuda vĂ”iks. https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/ravimtaimede-kalender-mida-ja-millal-korjata

Kas sul on pööriajaks plaanid tehtud? PĂŒhapĂ€eval, 21. juunil 2026 algusega kell 18.00 tĂ€histab muusikute perekond aasta heledaimat aega maagilise pöörikontserdiga, kus astuvad ĂŒles Anu, Triinu, TĂ”nis, Andrus ja Ants Taul, erikĂŒlalisena teeb kaasa viiuldaja Aksel MĂ€ngli ning vahetekste loeb Erkki Peetsalu. Kontserdi ajal sĂŒĂŒdatakse ka pöörilĂ”ke, avatud on kodukohvik ja pĂ€rast kontserti saab suitsusauna. https://www.telegram.ee/ajaviide/pooripaev-mulgimaal-tahista-aasta-heledaimat-aega-torupillitalus-koos-taulidega